See on SUPERHEA! Viimase aja tõlgetest parim asi, mida ma tõesti vaimustuse ja õhinaga tõlkinud olen. Isegi Sager ei konkureeri. 😀 Ühtaegu väga lõbus ja väga õudne. Ma ei tea, kuidas see õudus praeguse aja lapslugejatele läbi tuleb. Võib-olla nad ei näe seda, ei ühenda ära, jääb arusaamatuks – aga kesk- ja vanemaealisele lugejale ajab […]
Selle tõlkimise ajal sattusin lugema Jaan Krossi «Keisri hullu». Tekkis huvitav paralleel. Krossi romaanis jalutab kohalik aadel kirikust välja, kui sinna ilmub Timotheus von Bocki laulatatud naiseks ülendatud taluneiu Eeva. «Pigem ütlen ma lehmalaudas oma palvet. Seal on sul vähemalt teada, kus sa viibid,» teatab Lustivere mõisaproua ja teeb tuhinal minekut, sest maatõugu naisega kristlikku […]
Sageriga on mul tekkinud kuidagi eriline klapp. Ta on mõnus autor, keda tõlkida. Mul on tõlkides pool aega suunurk ülespidi – mitte sellepärast, et ta nalja teeks, vaid sellepärast, et huvitav on jälgida, kuidas ta oma lugu üles ehitab ja mida järgmiseks ette võtab. Nagu ikka, Sageri fenomen kestab – päevatööd ei saa ära lõpetada, […]
Ann Napolitano on Riley Sageri diametraalne vastand. Kui Sagerit tõlkides oli mul raske päeva ära lõpetada, sest liiga põnev oli, tahtsin teada, mis edasi saab, siis Napolitano puhul närisin oma viisteist lehekülge lõpuni ja hingasin kergendatult, kui arvuti tagant tulema sain. Napolitano on omaette fenomen. Ma ei ole oma tõlkijapraktikas veel kohanud kirjanikku, kelle tekst […]
Sageri tondiöömaja viib meid Manhattanile Central Parki juurde. Vaade Bartholomew’le võiks olla umbes selline, kui see rohkete põrgulisekujudega ehitud pseudogooti maja reaalselt olemas oleks. Igaüks võib sealt edasi parki jalutada ja kujutleda, milline vaade võiks Julesile 12. korruse aknast avaneda. See oli üks põnev tõlkimine, kus ma küll juba üsna varakult ära aimasin, mis seal […]
Mõistatused, tõmbekad ja nipiga küsimused – nalja saab, eriti enda arvel, kui sa kõige loogilisema asjaolu kahe silma vahele jätad! Ent kõige lõbusam oli selle raamatu juures nimede tõlkimine. Originaal oli igapidi multikulti – igasugu Mahmude ja Ahmade oli palju, aga mitte ainult. Kultuuriliselt väga mitmekesine seltskond. Hea küll, võtsin siis Eesti rahvastikustatistika ette ja […]
Väike liikuvate piltidega lasteraamat. Läksin selle tõlkimiseks raamatukokku ja tulin sealt tagasi sületäie eri versioonides Tuhkatriinudega, et mitte algtekstidest liiga kaugele uitama minna. Nagu selgub, on sellest loost kaks põhilist teisendit, Grimmi ja Perrault’ oma. Perrault’ oma on neist kahest tuntum ja sagedamini ümber jutustatud – see haldjast ristiema variant. Kubašta on põiminud neid mõlemaid, […]
Järgmine lugu, mis võttis tõlkides juukseid kitkuma. Ja suurepärane näide sellest, et iga lugeja loeb raamatusse sisse oma elukogemuse. Ma võin olla ainuke inimene maailmas, kes seda lugu niimoodi näeb, aga nii ma seda näen ja teisiti ma ei saa. 🙂 Emmie Blue on 30-aastane naine, kes on salaja armunud oma eakaaslasest sõpra Lucasesse. Nad […]
Raamatu pealkiri «Jar of Hearts» on võetud Christina Perri samanimelisest laulust, aga mulle meenutab see kangesti Jack Sparrow’ kuulsat meemi «I’ve got a jar of dirt». 😀 Purk on päris ja südamed on ka päris: moosipurgi sisse on pandud punased südamekujulised kommid – võite ise tellida ja maitsta, kuidas on. Autorile on mul paar etteheidet. […]
Asi algas ühest unenäost. 2019. aasta juulikuus nägin ma unes meest, kes ütles teisele: «Tegelikult on minus null eestlast.» Ärkasin üles ja hakkasin mõtlema, mismoodi temas siis null eestlast võiks olla. Mõte hakkas edasi kerima ja keris ja keris, kuni tekkis mingi ideepung, kuidas kaks meest istuvad laua ääres ja üks jutustab teisele oma vanaemast. […]
Eve Laur 