Keel kui võimu instrument

Seekord ajendas mind kirjutama üks Päevalehe artikkel, mille Facebooki kommentaarium… ee, jah. Võttis mul suu lahti, ütleme nii. Küllap on asi selles, et keel on minu igapäevane tööriist, aga ma tõesti ei taibanud näha selles muud kui vahendit, mille abil inimesed üksteisest aru saavad. Millega nad infot teistele edasi annavad ja teiste käest infot vastu […]

Gia Cribbs «Sloane Sullivani kadumine»

See on mul üle hulga aja esimene toimetamine. Päris esimene ei ole, kunagi toimetasin «Rännakut» Septimus Heapi sarjast, mingit nipet-näpet on ehk vahepeal veel olnud. «Rännakut» toimetades leidsin, et ma seda ametit ikka pidada ei taha – kiirem ja kergem on ise tõlkida kui teise tõlget parandada. Ja «Sloane Sullivani» üle elanuna olen sellega veel […]

Liz Moore «Pikk ergas jõgi» 2022

Narkolugu, mille tegevus toimub Philadelphia linna Kensingtoni linnaosas. Võrdluseks: Philadelphias elab 1,5 miljonit inimest, Eestis 1,3 miljonit; Kensingtonis elab 25 000 inimest ehk poole Narva linna jagu rahvast. Kensington on vana tööstuslinnaosa, kust tööstus on välja kolinud ja töölised on koos majadega maha jäetud. Põhimõtteliselt nagu meie Kopli, ainult et meil majutati töölisi üürikasarmutesse, Kensingtonis […]

Eve Laur «Teenijanna»

Natuke imelik oli sakste majas teenija olla. Nagu oleks sa kummitus. Või nähtamatu. Või mööblitükk, millel on käed-jalad küljes. Jah, mööblitükk oli hea võrdlus. Asta tundis ennast üsna sageli nagu seesama puhvetkapp, kust ta nõusid võttis. Seisab nurgas, keegi teda tähele ei pane, ainult siis, kui temalt midagi vaja on, kästakse tal midagi tuua või […]

Eugene Yelchin «Geenius laua all» 2022

See on SUPERHEA! Viimase aja tõlgetest parim asi, mida ma tõesti vaimustuse ja õhinaga tõlkinud olen. Isegi Sager ei konkureeri. 😀 Ühtaegu väga lõbus ja väga õudne. Ma ei tea, kuidas see õudus praeguse aja lapslugejatele läbi tuleb. Võib-olla nad ei näe seda, ei ühenda ära, jääb arusaamatuks – aga kesk- ja vanemaealisele lugejale ajab […]

Silvia Moreno-Garcia «Mehhiko õudusjutt» 2022

Selle tõlkimise ajal sattusin lugema Jaan Krossi «Keisri hullu». Tekkis huvitav paralleel. Krossi romaanis jalutab kohalik aadel kirikust välja, kui sinna ilmub Timotheus von Bocki laulatatud naiseks ülendatud taluneiu Eeva. «Pigem ütlen ma lehmalaudas oma palvet. Seal on sul vähemalt teada, kus sa viibid,» teatab Lustivere mõisaproua ja teeb tuhinal minekut, sest maatõugu naisega kristlikku […]

Prillupi Mari mõistatus

Käisin vaatamas Urmas Lennuki kirjutatud ja lavastatud «Ükssarvikute farmi», kus «Mäeküla piimamehe» Mari kurdab selle üle, et Vilde on teinud temast lihtsalt madratsi, kirjandusliku kujundi, kelle tegevusel pole mingit motiivi, ja nõuab seebikirjanik Heldurilt, et too talle motiivi kirjutaks. «Kas ma olen inimene või ei ole – kiire vastus, jah või ei?» Mind hakkas huvitama, […]

Eve Laur «Kaks naist ühe pliidi ääres» Regina 4/2013

«Ma abiellun.»Vahtisin Andrile otsa, teekruus huulte vahel, märkatamata isegi, kuidas kuum jook mu keelt kõrvetab. Andri vaatas mulle vastu. Või ei vaadanud ka. Tema pilk hüples minu ja Aivo vahet ja eksis kõige sagedamini hoopis omaenda teekruusi, mida ta kahe suure peo vahel hoidis.«Kellega?» küsis Aivo mu selja tagant.«Janikaga.»«Missuguse Janikaga?»«Sinu paralleelist,» kostis Andri. «Vanast paralleelist. […]

Naabrinaise lugu

Kohtasin täna poe ees naabrinaist, kes küsis, kas see on minu raamat. Kas minu nimi on ikka Laur. Ta vanemate järgi tuletas meelde, aga polnud päris kindel. Ma abielus ja puha. Noh, on küll Laur. On küll minu raamat. Kas seda kusagil müügil ka on? Ta tahab osta. Oli kirjeldust lugenud ja leidnud, et tema […]

Riley Sager «Enne pimedat koju» 2022

Sageriga on mul tekkinud kuidagi eriline klapp. Ta on mõnus autor, keda tõlkida. Mul on tõlkides pool aega suunurk ülespidi – mitte sellepärast, et ta nalja teeks, vaid sellepärast, et huvitav on jälgida, kuidas ta oma lugu üles ehitab ja mida järgmiseks ette võtab. Nagu ikka, Sageri fenomen kestab – päevatööd ei saa ära lõpetada, […]