Eugene Yelchin «Geenius laua all»

See on SUPERHEA! Viimase aja tõlgetest parim asi, mida ma tõesti vaimustuse ja õhinaga tõlkinud olen. Isegi Sager ei konkureeri. 😀 Ühtaegu väga lõbus ja väga õudne. Ma ei tea, kuidas see õudus praeguse aja lapslugejatele läbi tuleb. Võib-olla nad ei näe seda, ei ühenda ära, jääb arusaamatuks – aga kesk- ja vanemaealisele lugejale ajab […]

Silvia Moreno-Garcia «Mehhiko õudusjutt»

Selle tõlkimise ajal sattusin lugema Jaan Krossi «Keisri hullu». Tekkis huvitav paralleel. Krossi romaanis jalutab kohalik aadel kirikust välja, kui sinna ilmub Timotheus von Bocki laulatatud naiseks ülendatud taluneiu Eeva. «Pigem ütlen ma lehmalaudas oma palvet. Seal on sul vähemalt teada, kus sa viibid,» teatab Lustivere mõisaproua ja teeb tuhinal minekut, sest maatõugu naisega kristlikku […]

Prillupi Mari mõistatus

Käisin vaatamas Urmas Lennuki kirjutatud ja lavastatud «Ükssarvikute farmi», kus «Mäeküla piimamehe» Mari kurdab selle üle, et Vilde on teinud temast lihtsalt madratsi, kirjandusliku kujundi, kelle tegevusel pole mingit motiivi, ja nõuab seebikirjanik Heldurilt, et too talle motiivi kirjutaks. «Kas ma olen inimene või ei ole – kiire vastus, jah või ei?» Mind hakkas huvitama, […]

Eve Laur «Kaks naist ühe pliidi ääres» Regina 4/2013

«Ma abiellun.»Vahtisin Andrile otsa, teekruus huulte vahel, märkatamata isegi, kuidas kuum jook mu keelt kõrvetab. Andri vaatas mulle vastu. Või ei vaadanud ka. Tema pilk hüples minu ja Aivo vahet ja eksis kõige sagedamini hoopis omaenda teekruusi, mida ta kahe suure peo vahel hoidis.«Kellega?» küsis Aivo mu selja tagant.«Janikaga.»«Missuguse Janikaga?»«Sinu paralleelist,» kostis Andri. «Vanast paralleelist. […]

Naabrinaise lugu

Kohtasin täna poe ees naabrinaist, kes küsis, kas see on minu raamat. Kas minu nimi on ikka Laur. Ta vanemate järgi tuletas meelde, aga polnud päris kindel. Ma abielus ja puha. Noh, on küll Laur. On küll minu raamat. Kas seda kusagil müügil ka on? Ta tahab osta. Oli kirjeldust lugenud ja leidnud, et tema […]

Riley Sager «Enne pimedat koju»

Sageriga on mul tekkinud kuidagi eriline klapp. Ta on mõnus autor, keda tõlkida. Mul on tõlkides pool aega suunurk ülespidi – mitte sellepärast, et ta nalja teeks, vaid sellepärast, et huvitav on jälgida, kuidas ta oma lugu üles ehitab ja mida järgmiseks ette võtab. Nagu ikka, Sageri fenomen kestab – päevatööd ei saa ära lõpetada, […]

Meestekad ja naistekad

Olen viimasel ajal tähele pannud üht nähtust, mida varem pole märganud. Meesautoritel kipub sageli esinema pikki kõrvalepõikeid, lehekülgede ja peatükkide kaupa arutlusi mingi erialase teema kohta, millel pole looga suurt midagi pistmist. Või noh, on küll pistmist, see avab tausta, loob maailma, milles tegevus toimub, ja enamasti pakub autorile silmanähtavalt suurt huvi, et teemat pikalt […]

Ann Napolitano «Kallis Edward»

Ann Napolitano on Riley Sageri diametraalne vastand. Kui Sagerit tõlkides oli mul raske päeva ära lõpetada, sest liiga põnev oli, tahtsin teada, mis edasi saab, siis Napolitano puhul närisin oma viisteist lehekülge lõpuni ja hingasin kergendatult, kui arvuti tagant tulema sain. Napolitano on omaette fenomen. Ma ei ole oma tõlkijapraktikas veel kohanud kirjanikku, kelle tekst […]

Riley Sager «Lukusta kõik uksed» 2021

Sageri tondiöömaja viib meid Manhattanile Central Parki juurde. Vaade Bartholomew’le võiks olla umbes selline, kui see rohkete põrgulisekujudega ehitud pseudogooti maja reaalselt olemas oleks. Igaüks võib sealt edasi parki jalutada ja kujutleda, milline vaade võiks Julesile 12. korruse aknast avaneda. See oli üks põnev tõlkimine, kus ma küll juba üsna varakult ära aimasin, mis seal […]

Eve Laur «U14»

«Ei.» «Ei?» «Ei tule kõne allagi.» «Miks?» Mees ohkas, võttis taskust telefoni ja toksis ekraani. Pani telefoni lauale. «Mida sa teed?» «Salvestan.» «Miks?» «Igaks juhuks.» Ta toetas küünarvarred lauale ja pistis sõrmed vaheliti. «Võib-olla kümne või kahekümne aasta pärast ma enam ei meeldi sulle. Siis on hea, kui sellest jutuajamisest on mingi jälg järel. Asitõend, […]