Eugene Yelchin «Geenius laua all»

See on SUPERHEA! Viimase aja tõlgetest parim asi, mida ma tõesti vaimustuse ja õhinaga tõlkinud olen. Isegi Sager ei konkureeri. 😀 Ühtaegu väga lõbus ja väga õudne. Ma ei tea, kuidas see õudus praeguse aja lapslugejatele läbi tuleb. Võib-olla nad ei näe seda, ei ühenda ära, jääb arusaamatuks – aga kesk- ja vanemaealisele lugejale ajab küll reflektoorsed hirmujudinad selga. Ja paneb mõtlema, et meil siin oli omal ajal ikka väga palju lõdvem ja vabam elu kui 60-70ndate Leningradis (ja Nõukogude Venemaal üldse). Kõigest 400 km Tallinnast, aga kas või suhtumine juutidesse oli hoopis teine.

Mul tekkis vahepeal kõva tahtmine peategelase vanematele soovitada, et nad ära Tallinna koliksid. Siin oleks neil hoopis turvalisem elu – ei sodita sulle ukse peale haakriste kirjaga «Peksa itsket, päästa Venemaa!». Isegi KGB-l ei õnnestunud kohalikku elanikkonda «spontaansetele» juudipogrommidele üles kütta. 😉 Aga teiselt poolt ei oleks väikese Jevgeni ema kuidagi saanud Leningradist ära tulla, sest Kirovi balletiteatri kõrval oleks Estonia olnud tema jaoks täielik provints ja Tallinna balletikool Vaganova balletiakadeemia kõrval harrastusteatri ettevalmistuskursus. Meie oleks sellest küll kõvasti võitnud, kui Jelena Jakovlevna Jeltšina oleks siia kolinud, aga tema enda jaoks oleks see olnud täielik trahvirood. 😦 Nii et kahju igatepidi.

Jevgeni isa tsiteerib seal Ossip Mandelštami: «Luulet austatakse Venemaal nii väga, et selle eest tapetakse.» Ja ütleb, et sinust ei saa kunagi suurt luuletajat, kui sa kardad tõtt rääkida. Mis pani mind mõtlema, kas tõerääkimine on siin ja praegu enam luuletaja kriteerium. Mulle tundub küll, et tänapäeva luuletaja võib ükskõik missugust iba suust välja ajada, sellel ei pea tõe lõhnagi küljes olema, ja ikkagi on ta suur poeet. Aga noh… teisest küljest on tõerääkimine tänapäeva maailmas peaaegu niisama ohtlik kui Nõukogude Venemaal. Sind küll ei tapeta selle eest, kui sa midagi poliitiliselt ebakorrektset avaldad, küll aga tühistatakse, vallandatakse, diskrediteeritakse, boikoteeritakse ja mida kõike veel. Ühesõnaga, nullitakse ära. Nii et sittagi pole muutunud. 😀

Üks kirgi küttev teema oli see, kas tõlkida yid žiidiks või itskeks. Läksime toimetaja Urmas Alasega koguni tõlkijate foorumist abi küsima, mis kujunes populaarsushääletuseks itske ja žiidi vahel (itske võitis, žiidil oli pooldajaid, aga seda peeti ka kohatuks toorlaenuks, mida ei peaks eesti keeles juurutama). Itske puhul tekkis kaks parteid: «pole kunagi kuulnud» ja «mina olen küll kuulnud». Kui oldi kuulnud, siis vanemate inimeste käest. Enamik oli kusagilt lugenud. Mis tekitas omakorda probleemi, kuidas tuleb seda sõna hääldada, kui sa seda kunagi kuulnud ei ole: kas teises või kolmandas vältes? Kas «peksa itskesid» või «peksa itskeid»? ÕS seda sõna ei tunne ja Sõnaveeb käänamist ei anna. Murdesõnastikust leidsime lõpuks, et ta on olnud levinud Lõuna-Eestis ja sealgi mitte igal pool, põhiliselt Nõo ja Karula kihelkonnas, ning tuvastasime, et peab ikka olema kolmandas vältes ja pealekauba palataliseeritud.

See on iseenesest huvitav, kuidas üks väikesel murdealal levinud ja koos juutidega sõja järel käibelt kadunud sõna (me ei räägi ju enam sellest, kuidas ma sõrmuse juudi juurde panti viisin ja kurjavaimu itske tahab hirmsat protsenti saada, nülib seitse nahka seljast!) teeb nüüd raamatute kaudu uuesti comeback’i, sest жид’ile või yid’ile on tõlkevastet vaja. Mis tähendab, et eestlastel pole vahepeal olnud vaja juute sõimata ja nüüd läheb seda uuesti tarvis – sedagi tõlketekstides.

Ühe näite selle kohta, et juut on olnud iseenesest sõimusõna, leidsin Dostojevski «Idioodist» Marta Sillaotsa tõlkes (juut on olnud ka ametinimetus, liigkasuvõtja ja pandimajapidaja sünonüüm): ««Kui oled kord liigkasuvõtja, siis mine seda teed lõpuni, pigista inimesi, pressi neist raha, saa isiksuseks, hakka juutide kuningaks!» Ptitsõn oli tasane ja tagasihoidlik; ta ainult naeratas; aga kord pidas ta siiski vajalikuks Ganjaga tõsiselt kõnelda ja tegi seda koguni teatava väärikusega. Ta tõendas Ganjale, et ta ei tee midagi ebaausat ja et Ganja sõimab teda asjata juudiks.»

https://www.eugeneyelchin.com/

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.