Riley Sager «Enne pimedat koju»

Sageriga on mul tekkinud kuidagi eriline klapp. Ta on mõnus autor, keda tõlkida. Mul on tõlkides pool aega suunurk ülespidi – mitte sellepärast, et ta nalja teeks, vaid sellepärast, et huvitav on jälgida, kuidas ta oma lugu üles ehitab ja mida järgmiseks ette võtab. Nagu ikka, Sageri fenomen kestab – päevatööd ei saa ära lõpetada, sest liiga põnev on. Tahaks teada, mis edasi saab, ja siis teed veel ühe lehekülje. Ja veel ühe. 🙂

Neist kolmest Sagerist, mida ma tõlkinud olen, on «Enne pimedat koju» minu meelest kõige nõrgem. Mis ei tähenda, et ta vilets oleks. Üldsegi mitte. Lihtsalt «Lukusta kõik uksed» ehk Manhattani lihakarn meeldis mulle neist kolmest kõige rohkem. See pani tõesti põnevusest küüsi närima. «Enne pimedat koju» kulgeb pikka aega suht rahulikus tempos, enne kui tuurid üles võtab. Meeldiv on kolada maailmas, mida ma omast käest tunnen – mitte selles mõttes, et ma oleks kunagi Vermontis käinud, aga selles mõttes, et vana maja kõbimisega olen tegelenud, ehituspood on mu lemmikpood ja kui keegi tahab mulle meelehead teha, siis võib ta mulle Bauhausi kinkekaardi kinkida. 😀

Leidsin ka paar apsakat, mida autor Ewan Holt ei oleks tohtinud oma raamatusse sisse lasta. (Lugu on nimelt «kaks ühes», kaks raamatut kulgevad paralleelselt, üks on fiktsioon ja teine käesolev sündmustik.) Kui väike Maggie metsas kukub ja silmaaluse lõhki lööb, siis laseb Ewan tal koperdada William Garsoni hauakivi otsa. Tegelikkuses on keset metsa hauakividega surnuaed küll, aga sinna on maetud koerad-kassid-hobused, mitte inimesed. Mis tähendab, et härra Garsoni hauda võiks tõenäoliselt leida kohalikult kalmistult – ja see on aps, mida Ewan Holt poleks tohtinud oma raamatusse lasta, kui ta tahtis, et seda võetaks otsast otsani kui puhast kulda. Sama lugu on maalidega – majas on käinud ja elanud liiga palju inimesi (näiteks proua Carver), kes mäletavad, et kamina kohal ei olnud mitte mingeid maale. Ewanil oli kaunis riskantne neid sinna juurde luuletada ja kogu ülejäänud lugu sellega küsitavaks muuta.

Ja kolmas apsakas, mida kangelannad kirjanduses ikka teevad: võtavad enesekaitseks kööginoa ja panevad selle magama minnes öökapile. Võiks siis juba lisada hõbekandiku ja kirjakese: «Olge lahked! Pruukige, kuidas soovite.» 😀

https://www.rileysagerbooks.com/

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.