Sylvain Neuvel «Magavad hiiglased» 2016, «Ärkavad jumalad» 2020, «Kõigest inimesed» 2022

Seda lugu oli ütlemata põnev tõlkida. Ma ei lugenud seda enne tõlkima hakkamist läbi, vaatasin ainult algust, ja pean ütlema, et see oli õige otsus. Suspense’i jätkus kauemaks. 🙂

Sylvain Neuvel on teinud ilukirjanduse autori kohta ebaharilikult põhjaliku kodutöö. Tavaliselt kipuvad autorid fakte mälu järgi panema, eksivad nimede, numbrite ja muu kribu-krabuga, aga tema on nähtavasti ekspertidel kannul käinud ja pole neid enne rahule jätnud, kui nad on olnud nõus mõne peatüki temaga kahasse valmis kirjutama. Mis minulgi muud üle jäi? Selle raamatu tõlkimisel pidin ma välja ajama rekordarvu eksperte, keda mul eales ÜHE raamatu jaoks vaja on läinud. Tavaliselt piisab ühest-kahest, kui sedagi. Minu suurimad tänud (vastuste laekumise järjekorras):

Kalev Kaldaru, elektriinsener

Rommi Hein, endine allveelaevnik

Piret Kilgi, lennujuht

Militaar.neti seltskond (eriline tänu kasutaja Mudakoonule, kes mulle auastmetesse puutuva põhjalikult lahti seletas, ja EOD-le, kes aitas lennundusteemadest sotti saada)

Merri Kastemäe, missioonide väljaõppe ekspert

Samuti suur tänu Liisi Mitile ja Alari Jansonile, kes aitasid õigete inimesteni jõuda, ja Urmas Alasele, kes reaalteadustel silma peal hoidis.

Ja siis veel mitte eriti suur tänu asutustele ja inimestele, kelle käest ma nõu küsisin, aga kes seda teps mitte anda ei tahtnud. Ausõna, ma saan aru, et südasuvi on tõlke lõpetamiseks äärmiselt halb aeg, kuna kõik eksperdid on kas puhkusel või tööl (vahepealset seisundit Eesti inimesel ilmselt ei esine), aga ikkagi. Kui te oma eriala põhjalikult tunnete ja ei leia aega selgitada, kui keegi küsib, siis ärge teinekord tõlkepraagi üle virisege. «Ma ei tea» on vabandus. «Ma ei viitsi» ei ole.

Sarja teine osa «Ärkavad jumalad» läheb veel ulmelisemaks kätte. Siiski mitte nii ulmeliseks, et reaaleluga enam üldse kokkupuudet ei oleks – mistõttu minu kõige tulisemad tänud Merri Kastemäele, kes aitas eriüksuse majas ringi liikuma panna ja andis muud sõjaväenõu, ning Piret Kilgile, kes saatis lendurid Madridile tuumapommi viskama. Samuti suur aitäh Kristjan Kannikesele, tänu kellele ma nüüd tean, et fulvalene diruthenium on eesti keeles diruteeniumfulvaleen. Raamatus on ka küllalt palju juttu geneetikast, aga huvitaval kombel ei läinudki mul selle juures kõrvalist abi tarvis. Eestikeelne geneetikasse puutuv terminoloogia on internetis nii hästi leitav, et sain oma jõududega hakkama.

Kolmanda osa tegevus viib meid otsapidi teisele planeedile, tänu sellele läks ekspertide kiusamist vähem vaja kui eelmiste osade puhul. Endiselt suured tänud Kristjan Kannikesele, kes aitas kahekordsest beetalagunemisest sotti saada, ning Kaupo Nurgale ja Meelik Mallenele, kes aitasid selgeks teha, mis vahe on tiibrünnakul ja tiibhaardel. Militaarteemad olid eelmistes osades juba piisavalt läbi rapitud, nii et sai sealt järele vaadata.

See osa pakub avastusrõõmu keelegurmaanidele: nimelt on lugejal võimalus ektikeelset teksti dešifreerida. Venekeelsele tekstile panime tõlke alla – noorema põlve lugejalt ei saa enam tahta, et ta vene keelt vabalt valdaks -, aga ektikeelsed laused jätame huvilistele endile pusida. Omaette huvitav ülesanne oli eesti keeles edasi anda Opt Enatasti järjest paranevat inglise keele oskust. Kuna olen ise eesti keelt välismaalastele õpetanud, siis tean, et üks komistuskive on meil täpitähed, mida vastavalt emakeelele kas ollakse või ei olda suutelised välja hääldama. Enatasti puhul lahendasin asja sujuva üleminekuga: algul pole tema kõnes üldse täpitähti, siis tekivad juurde ä ja ü ning kõige lõpus õ ja ö, mille eristamine valmistab siiani raskusi isegi mu teismelisele nooremale pojale. Samuti on mulle väga tuttav Enatasti võimetus l-i hääldada. Mu vanem poeg ütles ka l-i asemel j, kuni võttis nelja-viieaastaselt kätte ja tegi endale metoodiliselt r-i ja l-i selgeks. Ühtlasi avastasin Enatasti teksti tõlkides, et eesti keeles esineb l-i inglise keelega võrreldes massiliselt rohkem. Meil ei ole võimalik jutus l-tähega sõnu vältida, sest neid on lihtsalt kõik kohad täis. Esiteks kõik «olema» vormid (välja arvatud «on») ja teiseks kõik väliskohakäänded: -le, -l, -lt. Juba need üksi teevad l-i vältimise võimatuks, kui sa tahad enam-vähem normaalset lauset kokku panna. Huvi pärast võite üle lugeda, kui palju viimases lauses l-i esines. 😀

http://www.neuvel.net/

http://paikesekirjastus.ee/raamatud/magavadhiiglased

https://www.rahvaraamat.ee/p/%C3%A4rkavad-jumalad/1355286/et?isbn=9789949693474#

https://rahvaraamat.ee/p/k%C3%B5igest-inimesed/1703401/et?isbn=9789916141168

Ja Marko Kivimäe arvustus Reaktoris.

2 kommentaari “Sylvain Neuvel «Magavad hiiglased» 2016, «Ärkavad jumalad» 2020, «Kõigest inimesed» 2022

  1. See oli hästi tõlgitud! Ekspertide kaasamine oli väga õige tegu, sest tihtipeale jäävad ulmekad äärmiselt nadiks just tehnilise sõnavara poole pealt. Muidugi on ka raamatuid, kus juba originaal on jama, aga enamasti on asi tõlkes. See raamat on nii autori kui tõlkija poolest hästi tehtud!

    1. Suur aitäh heade sõnade eest! 😀
      Juhtub ka seda, et tõlkija peab autorit parandama, kui autor fakte/nimesid/numbreid peast paneb ega viitsi kusagilt järele vaadata. Härra Neuvel oli selles suhtes äärmiselt tubli, tal oli endal kõik kontrollitud ja ekspertidega konsulteeritud. 😉

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.